Ibandla Elihunyiweyo

YINI UKUBA MISSIONAL (UKUSEBENZELA UKUFEZA INJONGO KANKULUNKULU)?
Njengomlandeli kaKrestu, mubonakalise kuwe yonke indawo!
Lonke ilungu le-AFM libizelwe ukuba ngufakazi kaKrestu!

Izincazelo ezisho okufanayo:
▪ “Ukuba” yibandla kuhambe kudlulele ngale kokuba “yizindonga zesonto”.
▪ Amalungu abizelwe ukuba ngofakazi baKrestu.
▪ Amalungu abizelwe ukumela uKrestu ngokuphelele emiphakathini yawo.
▪ Amalungu ayazi ukuthi ayizithunywa zoMbuso Wezulu.

Incazelo:
“Ibandla elisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu yibandla olungu ngalinye lakhona lizibona liyingxenye esebenzayo yomzimba kaKrestu, elibizwe futhi lithunywe nguNkulunkulu ukuba libe ngukukhanya nosawoti kuphi nakuphi lapho lifika khona.”

Amavesi Amqoka:
▪ NgokukaMatewu 28:19
▪ NgokukaMarku 16:15
▪ NgokukaJohane 20:21
▪ Izenzo 1:8

Igama elithi MISSIONAL (UKUSEBENZELA UKUFEZA INJONGO KANKULUNKULU) yigama elisha kodwa kubalekile ukuqonda incazelo yalo yangempela njengoba lingeyona enye yezinto ezingamasu i-AFM egxile kuwo, liyisisekelo okwakhelwe kuso isu lethu lobuhlakani. Ukusebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu yisona sizathu sobukhona bethu, iDNA (izicubu zomzimba zofuzo) yebandla lethu kanye nenjongo yethu yokuhlengwa ecacile. Njengoba igama elithi “missional” nalo lalingasetshenziswa kumbe lalingaziwa ngezikhathi zethu zangasekuqaleni, isizukulwane sokuqala samalungu ase-AFM sasisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu okwangempela ekuphileni kwabo kwansuku zonke. Kuqoshwe ngisho nasegameni lethu.

Sidinga ukuba sibuye sizifune futhi sizihlelembe kabusha sihambisane noMyalelo Omkhulu WeNkosi Yethu UJesu Krestu: NgokukaMatewu 28:19: “Ngalokho hambani nenze izizwe zonke abafundi, nibabhabhadise egameni likaYise neleNdodana nelikaMoya ONgcwele, nibafundise ukugcina konke enginiyale ngakho.” NgokukaMarku 16:15 “Wayesethi kubo, “Hambani niye ezweni lonke, nishumayele ivangeli kukho konke okudaliweyo.” NgokukaJohane 20:21: “Njengokuba uBaba engithumile, nami ngiyanithuma.” Izenzo 1:8 “Kodwa nizokwamukeliswa amandla, uMoya oNgcwele esefikile phezu kwenu, nibe ngofakazi bami eJerusalema, naseJudiya lonke, naseSamariya kuze kube sekugcineni komhlaba.”

Ekubeni yibandla elisebenzela ukufeza injongo kaKrestu, kumele kugcizelelwe amaphuzu amathathu angamaqiniso:

1 – uNkulunkulu uyiso ngempela iSithunywa Esikhulu. Nguye “Owathuma” kuqala kanti futhi nguye “Owathunywa” kuqala – Ngokuba uNkulunkulu walithanda izwe kangaka, waze wanikela…” (NgokukaJohane 3:16) Igama lezenkolo lithi: Missio Del – okusho ukuthi iNjongo KaNkulunkulu. Leli yiqoqo lokubalulekile kanye nesamba esiphelele somsebenzi wokuhlenga. UYise wathuma iNdodana Yakhe; uYise neNdodana bathuma uMoya ONgcwele; uYise, iNdodana noMoya ONgcwele bathuma ibandla. Encwadini kaJohane, iyodwa nje, sifunda ngoJesu ethunywa ezindaweni ezibalelwa cishe emashumini amane. Encwadini kaJohane 20:21, uJesu akaziboni engothunyiwe kuphela, kodwa uphinde azibone engothumayo: “Njengokuba uBaba engithumile, nami ngiyanithuma.” Kubalulekile ukuba thina njengebandla, sizibone thina – singabodwana futhi siyigxenye yeningi – sithunywe yiSithunywa EsinguNkulunkulu. Kubalulekile ukwazi ukuthi uMyalelo Omkhulu KaJesu awunikezwanga kwabakhethiwe abambalwa, ekomidini noma kwabathile “abanomqondo wokuba yizithunywa ezisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu” ebandleni, kodwa wanikezwa emzimbeni wonke wamakholwa – akukho kholwa elishiywe ngaphandle!

2 – Ibandla elisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu liqhathaniswa nebandla “elihlose ukuheha”. (Lizwelana Nabangakamazi uKrestu) Inkonzo akufanele kube yiwona mongo wokuxhumana nalabo abangaphandle kwesonto – ikakhulukazi kwingqikithi yesikhathi lapho ibandla lingasayidlali indima emqoka emphakathini njengakuqala. Yize ingekho inkinga ngokuheha abantu ukuba beze esontweni nokubemukela ngobungane nangozwelo abangakamazi uKrestu, ibandla elisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu lizihlupha kakhulu ngokuthuma abantu asebengaphakathi enkonzweni ukuba baye kubantu abangaphandle ezweni, kunokulanda abantu abangaphandle ezweni ukuba bazoba yingxenye yebandla. Inselelo elinayo ehamba phambili akusikho ukuletha abantu abaningi esontweni (esakhiweni), kodwa ukuba nebandla elikhulu ebantwini basemhlabeni. Ukudayisa nokuthenga kuba yiyona nto elixhumanisa nabantu abangasindisiwe kunokuba kube yinkonzo. Indlela yethu yokuthi “wozani nizobona” kumele ishintshe ibe ngethi “hambani niyoba”.

Okwakubaluleka kakhulu emsebenzini kaJesu kwakungesilo ibandla/kwakungagxilile ethempelini kanti futhi kwakungenzeki emathempelini nasemasinagogweni:
1 – Wabiza abafundi bakhe – akababizanga besethempelini noma wabakhetha ezazini zezifundo zezenkolo kumbe ebaholini bezenkolo, kodwa wababiza besemsebenzini – bedoba futhi beqoqa intela. – (NgokukaMatewu 4:19, NgokukaLuka 5:27+28)
2 – Isifundo sakhe esimqoka maqondana noMbuso Wezulu (Intshumayelo yasentabeni) asizange sethulelwe ethempelini kodwa sathulelwa ngasentabeni. (NgokukaMatewu 5:7)
3 – Izimangaliso eziningi azenza wazenzela emizini yabantu nasezindleleni.
4 – Wavakashela izindawo ezazigcwele usizi nobuhlungu – eBethesda. (NgokukaJohane 5:1-8)
5 – Wayegoba agone abantwana abancane emigwaqweni yaseJerusalema. (NgokukaMatewu 19:13-15)
6 – Wayemnene ezonini kodwa enonya kubazenzisi kwezenkolo. (NgokukaMatewu 23:1-39)
7 – Wayengayibalekeli imicimbi – eKhana. (NgokukaJohane 2:1-12)
8 – Abanye wayehlanganyela kanye nabo emisebenzini yabo – (NgokukaLuka 5:1-6)
9 – Wenza eminye yemisebenzi yezenkolo ngaphesheya kwemingcele wangena ezweni angalazi elalenza imilingo enzima, nalapho kwakubusa khona uhlanya olwalunamadimoni, abantu bakhona baMncenga ukuba ahambe. (NgokukaMarku 5:1-20)
10 – Wathinta abangathintwa (amalephere) wathanda abangathandwa (abaqoqi-ntela – NgokukaLuka 5:12+13)
11 – Wayishaya indiva imingcele yamasiko, yobulili nobuhlanga (UMsamariya olungileyo emthonjeni – NgokukaJohane 4: 1-10)
12 – Wayencokola nezoni – kwathiwa “ngumngani wezoni nowababaqoqi-ntela, isidakwa nesiminzi.” (NgokukaMatewu 11:19) Lezi kwakuyizinhlobo zabantu ayehlanganyela nazo.

Indlela yokuheha isebenza kangconywana lapho abantu bakhona ngokujwayelekile bezihlanganisa nezenkolo – njengasezingxenyeni eziningi zase-Afrika. Usiko lasemazweni aseNtshonalanga lona seludlulele ngaphambili kwesikhathi sobuKrestu, kanti indlela yokuheha khona seyiphelelwe isikhathi futhi ayisenamsebenzi. Kunokuhlukana phakathi/uqhekeko olwandayo phakathi “kwebandla” ne”zwe.” KuKrestu, uNkulunkulu (Izwi) “waba yinyama”. Lokho sikubiza ngokuthi yi-”incarnation” (ukumbozwa ngomzimba wobuntu). Ukuba “ngosebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu” kusho ukuthi amaKrestu (ibandla), ngokomqondo othathelwe egameni, azoba nguKrestu osembozwe ngemizimba esemiphakathini yethu. (Lokhu kungaphinde kusetshenziswe njengenye incazelo yekholwa elisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu.)

3. Ukuba yibandla elisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu kusho ukuthi sizibandakanya ngokuphelele kwi-Misio Dei, noma enjongweni kaNkulunkulu.
Ezikhathini eziningi, sivame ukucabanga ukuthi umsebenzi osemqoka kaNkulunkulu usebandleni, esikhundleni sokubona ukuthi umsebenzi kaNkulunkulu usemhlabeni, kanti ibandla yithuluzi elithunyelwa emhlabeni ukuba yingxenye yenjongo yakhe yokuhlenga. Empeleni kunezinhlobo ezintathu zamabandla: 1 – Amabandla angenantshisekelo kumbe angazibandakanyi nokunqoba imiphefumulo elahlekile; 2 – Amabandla anohlelo lokuphuma ayoshumayela ivangeli; 3- kanye namabandla asebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu. Lokhu kwehluka okukhulu kucacisa umehluko phakathi kwebandla elinohlelo lokuphuma liyoshumayela ivangeli kanye nelisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu. Ibandla elinohlelo lokuphuma liyoshumayela ivangeli libona lokho kuyinto eyodwa ehambisana nezinye izinto ezibaluleke ngokufanayo ebandleni. Ibandla elisebenzela ukufeza injongo kaNkulunkulu lona ligxile emisebenzini yalo yonke maqondana nokuzibandakanya kwalo nenhloso kaNkulunkulu ngomhlaba. Konke okwenziwayo kwebandla kumele kugxile futhi kuhlelwe ngokuhambisana neMissio Del. Uma ibandla liqhathaniswa nesondo, ukushumayela ivangeli akusizona izinti zesondo – ihabhu, isigaxa sesondo. Konke kumele kuxhunywe kusona.

YiMissio Dei/ injongo kaNkulunkulu eyenza ukuba kube khona ibandla. Ngamanye amazwi, ngeke sisakwazi ukubona ibandla njengalapho kumele kuqalwe khona uma sicabanga ngenjongo. Esikhundleni salokho, ibanlda kumele libonakale lingumphumela wenjongo kaNkulunkulu. Ngamagama omfundi wezenkolo obheka isijubo, umyalezo, nenjongo, uDavid Bosch: “Akusilo ibandla elizithwalisa injongo; yinjongo kaNkulunkulu eyakha ibandla.” Uma kubekwa ngenye indlela ethe ukwehluka; “akubalulekile ukuthi uNkulunkulu unenjongo ngebandla lakhe emhlabeni, kodwa okubalulekile wukuthi uNkulunkulu unebandla elizosebenzela ukufeza injongo yakhe emhlabeni. (NguChristopher Wright)

 

 IBANDLA ELITHUNYIWEYO

Spread the word...